Minu esimesed aktsiad

Olin umbes 13-aastane, kui alustasin oma esimese ettev?ttega. Selleks oli jaekauplus, mis ostis kaupa hulgilaost ja m??s jaehinnaga edasi. Ettev?ttel oli kolm klienti – minu ema, isa ja vend. Tegemist oli siiski aktsiaseltsiga – ettev?ttel oli 50 aktsiat, iga?ks v??rtusega 10 krooni. Tegin need ise vanadest perfokaartidest, kaunistasin erinevate logodega ja „vesim?rkidega“. ?ritasin neid vist isegi oma vennale maha m??a, kuid ta ei saanud kuidagi aru, miks ta peaks minu perfokaardi eest maksma 10 krooni. V?i tegelikult isegi rohkem. Selleks ajaks oli mu ettev?te juba m?ned kuud tegutsenud ja selle v??rtus kasvanud. Kuigi tegu oli m?nguga ja ettev?tet juriidilises m?ttes ei eksisteerinud, oli see hea viis aru saamaks, mis on aktsia ja miks peaks selle eest raha maksma v?i kuidas sellega raha teenida.

Kodukaubamaja aktsia nr. AA49

Nagu ?eldud, koosnes minu kodukaubamaja viiek?mnest t?kist ehk aktsiast, iga?he nimiv??rtus 10 krooni. Seega oli ettev?tte koguv??rtus selle loomise hetkel 50 korda 10 ehk 500 krooni. Selle maksin ma ise ka reaalselt ettev?tte kassasse. Iga aktsia oli oma olemuselt 2 % ettev?ttest (100 % jagada 50 aktsiaga). Kassas oleva raha eest ostsin ma hulgilaost suhkrut, ket?upit, ?okolaadi ja muud toidukaupa ning m??sin selle kallimalt pereliikmetele kuu jooksul maha. Tavaliselt k?isin hulgilaos korra-kaks n?dalas. Kahe kuuga oli ettev?tte teeninud mulle esimesed sada krooni kasumit – koos raha ja kaubavarudega oli ettev?ttel vara n??d juba 600 krooni. Seega oli vara ka ?he aktsia kohta kasvanud – aktsiate arv oli ju endiselt 50. Jagades 600 krooni 50 aktsiaga, saame ?he aktsia v??rtuseks 12 krooni.

Ent kas ma oleksin olnud n?us selle hinnaga t?kikest oma ettev?ttest m??ma? Ilmselt mitte, sest lihtne loogika ?tleb, et paari kuu p?rast oleks minu ettev?te veelgi rohkem v??rt. M??gimahte ma v?ga kasvatada ei saanud (sest kui palju mu kolm klienti ikka Snickersit s??a j?uavad) ja seega polnud teenitud kasumit vaja ettev?ttesse investeerida. J?rgmise kahe kuu p?rast oleks ettev?tte varade v??rtus juba 700 krooni ja seej?rel omakorda kuue kuu p?rast juba 1000 krooni. Ehk siis k?mne kuuga oleks mu ettev?te v??rt 1200 krooni, mis jagades 50 aktsiaga teeks ?he aktsia v??rtuseks 24 krooni. Milleks siis m??a t?na aktsiat 12 krooniga kui 10 kuud hiljem maksaks see sama aktsia 24 krooni? Oleme j?udnud k?ige p?nevama osa juurde aktsiate hindamisel – tulevikus teenitava tulu hindamine t?na.

Kui palju oleksid Sina n?us maksma aktsia eest, mis toodab Sulle iga aasta 12 krooni kasumit? Ilmselt oluliselt rohkem kui 10 v?i 12 krooni. Oletame, et tahad teenida oma investeeringult v?hemalt 20 % kasumit aastas. Sellisel juhul peaksid olema valmis minu kodukaubamaja aktsia eest maksma 12 jagatud 20 % ehk 60 krooni. Kogu ettev?te toodaks aastas 600 krooni kasumit ja oleks sellisel juhul v??rt 3000 krooni.

Aga kui Sa oleksid rahul ka 10 % tootlusega? Sellisel juhul on Sinu jaoks ettev?te v??rt 600 jagatud 10 % ehk 6000 krooni, mis t?hendab, et ?ks aktsia oleks v??rt koguni 120 krooni. Siit koorub ka v?lja, miks ?ks ja sama aktsia tundub sama hinna juures ?hele investorile odav, teisele aga kallis.

Mis aga juhtuks, kui mu pereliikmed oleksid otsustanud ise poest toitu ostmas k?ia ja mu ettev?te oleks kliendid kaotanud? Parimal juhul oleksin lihtsalt kassasse kogutud raha aktsion?ridele laiali jaganud, halvimal juhul oleksid aktsion?rid saanud raha asemel Snickersit ja ket?upit. Kuidagi poleks aga v?imalik rohkem raha laiali jagada kui juba teenitud 12 krooni aktsia kohta. Kui Sa aga oleksid need aktsiad ostnud 120 krooniga t?kk, lootuses, et teenid rahulikult 10 % tootlust? Oleksid saanud praktilise kogemuse, mis t?hendab aktsiatega raha kaotamine.

Oleme saanud esimesed ?ppetunnid aktsiate vallas.

1. Aktsia on osa ettev?ttest, mis annab omanikule ?iguse osaleda ettev?tte juhtimisel (aktsion?ride koosolekul), kasumi jagamisel (seda nimetatakse dividendideks) ja varade jagamisel (juhul kui ettev?te l?petab tegevuse).

2. Aktsia v??rtust on keeruline hinnata, sest see s?ltub ettev?tte tulevikust.

3. Erinevatel investoritel on erinevad tootluse ootused ja sellest tulenevalt on nad valmis sama aktsia eest maksma erinevat hinda.

4. Aktsia hind reeglina t?useb, kui ettev?ttel l?heb h?sti ja langeb, kui ettev?ttel l?heb halvasti. L?hiajaliselt v?ib toimuda ka vastupidine protsess, kuid pikaajaliselt j?lgib aktsiahinna areng ettev?tte kasumi arengut.

Toimetasin oma kodukaubamajaga vaikselt edasi ja mingiks hetkeks oli kasumit kogunenud juba enam kui 500 krooni. Samal ajal oli poodi m??gile j?udnud aga ka uus Lego komplekt, mis mind nagu magnetiga enda poole t?mbas. K?isin seda p?ris mitu korda piilumas ja l?puks otsustasin, et ostan selle teenitud kasumi eest ?ra. Selleks oli vaja 500 krooni ettev?ttest v?lja kanda. V?tsingi rahakarbist 500 krooni ja sammusin r??msa n?oga Lego poodi. Olin just saanud oma esimesed dividendid.

Iga ettev?tte eesm?rk on teenida kasumit ja mingil hetkel seda omanikega jagada. K?ige levinum ettev?tte kasumi omanikega jagamise viis ongi dividendi maksmine. Sellisel juhul makstakse mingi osa kogunenud kasumist aktsion?ridele v?lja ja ettev?te ise j?tkab oma tegevust. Minu firma maksis v?lja kokku 500 krooni ehk siis 10 krooni aktsia kohta. Mis juhtus n??d aga aktsia hinnaga? ?helt poolt on iga aktsia kohta p?rast dividendi v?ljamaksmist 10 krooni v?rra v?hem raha ehk siis hind v?iks justkui 10 krooni v?rra kukkuda. Teisalt annab dividendi v?ljakuulutamine kindlust, et ettev?te on v?imeline teenima kasumit ja tahab seda ka omanikega jagada. See omakorda m?jub sageli aktsia hinnale positiivselt. Reeglina liigub aktsiate hind dividendide (eriti kui need on oodatust suuremad) v?lja kuulutamise uudise peale ?les ja p?rast dividendisaajate lukku l??mist omakorda dividendi v?rra alla. T?hele tasub panna, et dividendide v?lja kuulutamine, dividendisaajate fikseerimine ja dividendide v?ljamaksmine toimub reeglina erinevatel aegadel (enamasti paarin?dalaste vahedega). Dividendide saamiseks ei pea olema olnud aktsion?r kogu aasta – piisab kui aktsia osta vahetult enne dividendisaajate fikseerimist. Nii oleks v?inud mu vend osta ?he aktsia endale p?rast mu Lego ostu ideed ja ma oleksin pidanud 10 krooni dividende siis ka temale kandma.

Miks siis ?ldse aktsiaid aastaringselt k?es hoida? Kui n?iteks Tallinna Vesi maksab dividende reeglina juunis ja dividendisaajate nimekiri l?heb lukku mai l?pu seisuga, siis v?iks ju osta aktsiad mai l?pus, hoida neid ?he p?eva k?es ja siis uuesti maha m??a. Paraku selline strateegia enamasti ei toimi, sest nagu juba r??gitud, v?heneb dividendide fikseerimisega ka ettev?tte v??rtus ja sellest tulenevalt aktsia hind (p?eva, mis enam ei anna ?igust dividendidele nimetatakse ex-dividend ja seega tuleb aktsiad dividendi saamiseks osta kontole v?hemalt sellele eelneval p?eval). K?ll aga v?ib v?rrelda pidevalt dividende maksvat ettev?tet lehma l?psmisega – udar t?itub vaikselt piimaga (ettev?te teenib kasumit), kuni see saab t?is ja piim l?pstakse v?lja (ettev?te maksab kasumi dividendina v?lja). Et siis uuesti vaikselt heinast piima toota ja udarat t?itma asuda. Seega on m?istlik dividendiaktsiatesse investeerida siiski pigem pikaajaliselt ja dividendide eest hoopis uusi aktsiaid juurde osta.

Kodukaubamaja pidas vastu ligi kolm aastat ja muundus ?heks suveks koguni avalikuks m??giputkaks, kus ma m??sin Snickersit lisaks oma sugulastele ka v?hiv??rastele inimestele. K?ik muutus aga 1998. suvel, kui sattusin lugema eelpool mainitud Seppo Saario raamatut. Otsustasin, et Snickersi m??mise asemel hakkan hoopis aktsiatega kauplema ja saan palju kiiremini rikkaks. Siis ma veel ei teadnud, et aktsiaanal??sist olulisem on hoopis kapitali olemasolu. Uurisin ja puurisin, joonistasin ruudulisse vihikusse aktsiagraafikuid, k?isin raamatukogus lugemas vanu ?rip?evi ja muutusin ?ha enesekindlamaks. Lisaks lugesin igaks juhuks veel paar korda l?bi ka Seppo „piibli“. 1999. aasta veebruaris toimus Eesti Telekomi aktsiate esmapakkumine ja mulle meenus pealkiri p?hekulunud raamatust – „Osta, kui riik erastab!“. V?ikese v?rinaga hinges otsustasin teooriast praktikasse liikuda.

V?tsin k?ik oma Kodukaubamaja s??stud, laenasin isalt 8000 krooni juurde ja ostsin 217 Eesti Telekomi aktsiat esmasest pakkumisest hinnaga 85 krooni aktsia kohta. Nii nagu j??b igaveseks meelde esimene suudlus ning esimene armumine annab suunda edasiseks, j??b meelde ja meid m?jutama ka esimene aktsiatehing. Kui minu esimene tehing oleks l?ppenud suurema rahakaotusega, oleks see ilmselt minu edasist entusiasmi oluliselt jahutanud (r??kimata sellest, et oleks taaskord tulnud aastaid Snickersit m??a, et kapitali taastada). ?nneks l?ks esimene tehing siiski edukalt. Aktsia hind h?ppas esimesel kauplemisp?eval enam kui 35 % ja paari n?dala jooksul m??sin ma kolmes osas k?ik aktsiad maha. Teenisin sellelt tehingult enam kui 5000 krooni kasumit ehk peaaegu kahekordistasin oma aastatega teenitud raha. Olin kindel, et minust on kasvamas uus b?rsijumal – milleks rassida ja m??a Snickersit, kui b?rsilt tuleb raha justkui iseenesest! Seega j?tkasin m?ngimist b?rsil ja ostsin, m??sin (ning kahetsesin!) erinevaid Eesti aktsiaid (Hansapank, Eesti N?itused, Estiko, EMV, Viisnurk jne).

Nagu algajad ikka, maksin ka mina p?ris korralikult kooliraha. Kuna k?isin ise keskkoolis, siis tuli aktsiate ostmiseks kasutada vahetunde, mis aga ?htlasi t?hendas, et k?ik arvutid olid koolis rahvast t?is ja vahest ei ?nnestunudki arvutile ligi p??seda. Seega juhtus, et aega oli tehingu tegemiseks minimaalselt, sest tunni alguskell oli juba k?lanud. ?he meeldej??vama juhtumisena ostsin ma kogemata Hansapanga aktsiate asemel EMV aktsiaid, sest olin kiiruga valinud rippmen??st vale ettev?tte ega vaadanud ka hiljem orderit ?le. EMV osteti v?ikese kasumiga b?rsilt v?lja, Hansapank aga mitmek?mnekordistus… J?relduseks, et tark ei torma – aktsiatega on v?imalik v?ga kiiresti v?ga palju raha kaotada ja seega uisap?isa rapsida ei tasu!

J?rgmise kasuliku ?ppetunni sain vaid veidi aega hiljem. Investeerisin enda ja paari klassikaaslase raha Tallinna Farmaatsiatehase aktsiatesse, kaotasime paari kuuga ligi pool rahast ja s?brad enam rohkem investeerida ei tahtnud. Ka see lugu on mul h?sti meeles – nimelt viis Tallinna Farmaatsiatehas 1999. aasta mai alguses l?bi tagurpidi spliti – aktsiate arvu v?hendati ja t?nu sellele aktsia hind t?usis (kuigi ettev?tte v??rtus tegelikult v?henes). Mina polnud kahjuks seda uudist veel lugenud ja avastasin, et ?hel heal hommikul on aktsia hind 50 % plussis – loomulikult panin ma k?ik aktsiad kiiruga m??ki (konto n?itas veel vana koguse aktsiaid), nii et tundus justkui oleksime saanud suure kasumi. Minu klassivend, kes oli sinna paigutanud paar tuhat krooni (nagu hiljem selgus, siis salaja isalt v?etud), h?ppas r??must ?les-alla ja tegi p?rast kooli k?igile poes v?lja. Kui ma aga hakkasin asja l?hemalt uurima, siis avastasin ka b?rsiteate aktsiate arvu v?hendamise kohta ja sain aru, et tegelikult olime me hoopis umbes poolest rahast ilma j??nud. M?letan siiamaani oma klassikaaslase n?gu, kui julgesin talle ?elda, et tegelikult me mitte ei v?itnud, vaid kaotasime poole oma rahast. Sellega ka meie s?prus l?ppes. Loo moraal – ?ra investeeri ei isalt varastatud ega s?prade raha, ?ra ?ldse investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa!

J?rgmisena hakkasid mulle huvi pakkuma USA aktsiad. Avastasin, et LHV pakkus toodet nimega Kasvukonto, kus sai ise panna kokku v?lisaktsiatest portfelli. Valisin oma kontole Verizoni, Pfizeri ja Nokia aktsiad, lisaks investeerisin veel Kesk- ja Ida-Euroopa fondi s?mboliga CEE ja Hiina fondi s?mboliga GCH. Miks just need? Aus vastus on, et ise ka ei tea. Tundusid kuidagi ahvatlevad ja suure t?usupotentsiaaliga. Algne plaan oli, et panen iga kuu 100 krooni kaupa kontole raha juurde ja ehitan endale suure rahamasina. Logisin internetipanka mitu korda p?evas sisse, et n?ha raha kasvamist. Ega v?ga ei kasvanud. Kui ?ks aktsia oli plussis, l?ks teine miinusesse ja vastupidi. Lisaks avastasin enda suureks ?llatuseks, et mulle laekunud dividendidest peeti kinni 15 % tulumaksu ja nii ei saanudki ma kogu dividendi edasi investeerida. Lisaks tundus see kasvukonto valik mulle ikka veidi piiratud ja nii hakkasin pidama plaani j?rgmiseks sammuks.

Et ma olin vahepeal mitu suve hoolsalt Ameerikas raamatuid m??nud (sellest saab l?hemalt lugeda raamatust „Rikkaks saamise ?pik“), oli mul tekkinud veidi rohkem kapitali ja 2005. aasta l?pus otsustasin aktsiatega t?sisemalt tegelema hakata. Et p??seda kohesest tulumaksust ja teenitavat kasumit edasi investeerida, asutasin selle jaoks eraldi ettev?tte. ?eldakse, et investeerida tasub valdkonda, milles oled ekspert. Korporandi ja tudengina said minu esimesteks investeeringuteks ?lletootjad – Olvi (A. Le Coqi omanik) ja Saku. Tegin oma blogis pika postituse, miks eelistada Olvit Sakule:

A.LeCoq on ennast juba p?ris kaua reklaaminud, et investeeri ?llesse, pudelid v?id ju ?ra viia! Tegelikult on aga ?lletootja ise ilmselt veidi kasumlikum investeering. AleCoqi otse osta ei saa, kuid ?nneks on olemas v?imalus saada korraga Olvi OY, AS A. Le Coq Group, AS A. Le Coq Tartu ?lletehas, A/S Cesu Alus, AB Ragutis ja AS ?sel Foods (Aura kaubam?rkide omanik). Ehk siis osta Helsingi b?rsilt aktsiat nimega Olvi.

Miks see hea diil on? Ma numbritest ei hakka r??kimagi, aga lihtsalt et kogu see kupatus tuleb odavamalt k?tte kui Saku, mis tegutseb ainult Eestis. Olvi kaudu laekub Sulle raha iga kord, kui keegi avab m?ne A. Le Coqi ?lle, Fizz siidri, limonaadi v?i Aura mahla. Lisaks kuuluvad neile veel ?lletehased L?tis ja Leedus.

Numbritest niipalju, et kui esmalt Olvi mulle 2005. a. oktoobris silma j?i, oli hind 18 eurot, t?naseks aga juba 24 eurot. Nii et kiirustage, seltsimehed unetud!

Veidi numbritest ka. V?rdleme l?hemalt Sakut ja Olvit (esimest saab osta Tallinna, teist Helsingi b?rsilt). Saku puhul oli 2005. aasta 9 kuu kasum 4,1 miljonit eurot, Olvi puhul sama number 8,7 miljonit. Olvi puhul teeb see P/E-suhteks (hinnaks 25 eurot) 15, Saku puhul (hind 9,6) aga 18,7.

Minu jaoks on aga olulisem pigem see, et Olvi sees on tunduvalt rohkem kasutamata ressursse, sest pea kogu kasum tuleb Eestist ja Soomest, kusjuures Leedu on senini tootnud isegi kahjumit. Arvestades Leedu ja L?ti kiiret majanduskasvu, julgeks ka seal oodata tulemuste paranemist. Eelpool nimetatud aktsiahindade korral on Saku turuv??rtus 77 miljonit ja Olvi oma 130 miljonit eurot. Kuigi Olvi oli 18 eur/aktsia kindlasti parem ost kui 24 euro pealt, on kasvuruumi endiselt. P/E oleks kahel firmal samav??rne siis, kui Olvi aktsia hind oleks 31 eurot.

Kui termin P/E Sulle veel midagi ei ?tle, siis ?ra muretse. Sellest tuleb hiljem p?hjalikult juttu. Kes on aktsiate ja investeerimisega varem kokku puutunud, see paneb t?hele, et minu investeerimisotsus p?hines ?sna sinisilmsel anal??sil. P?rast Olvi aktsiate ostu (sest see oli odavam kui Saku) hakkasin l?hemalt uurima ka Saku ?lletehast ja l?puks ostsin ka selle ettev?tte aktsiaid (sest Saku oli omakorda odavam kui m?ned teised Eesti b?rsiaktsiad ja maksis ka h?id dividende). ?lu maitses aktsion?rina kohe hoopis m?nusamalt!

Kirjutasin j?rgnevalt blogiposti ka Apple'i ja Google'i aktsiatest, m?lemad tundusid head pikaajalised investeeringud, kuid esmapilgul siiski suhtarvude baasil veidi kallid. Nii j?tsin need ostmata ja ostsin 213 rootsi krooni tasemelt hoopis Swedbanki aktsiaid. Google'i aktsia hind neljakordistus, Apple'i aktsia hind k?mnekordistus ja Swedbanki aktsia kukkus kahe aastaga 213 krooni tasemelt 20 krooni tasemele. Aga see k?ik on muidugi tagantj?rele tarkus.

Teine tore lugu minu karj??ri algusest on esimeste aktsiate ostmine oma tulevasele abikaasale, kes oli just l?petamas Tartu K?rgema Kunstikooli graafilise disaini eriala ning oli seal kokku puutunud Apple'i arvutitega. Sellest tulenevalt soovis ta endale esimesteks aktsiateks soetada Apple'i aktsiaid. Paraku pidas aga tema tulevane abikaasa ennast aktsiaspetsialistiks ja nii valisin ma talle Apple'i asemel hoopis Fordi aktsiad. Kirjutasin selle kohta ka oma blogis j?rgmist:

Maria esimesed aktsiad – 10. aprill 2006

T?na siis oli see pidulik p?ev kui ostsime esimesed aktsiad Mariale. Mitme p?hjuse kokkulangevuse t?ttu said selleks just Fordi (F) aktsiad. Miks siis Ford ja mitte Apple?

Ilmselt on peamiseks p?hjuseks see, et F on hetkel oluliselt jahedam aktsia kui ?un v?i Venemaa v?i m?ni kullatootja. Kuna me otsisime investeeringut, siis on m?ttekam valida midagi, mis v?iks rahulikult portfellis p?sida ka siis, kui iga p?ev pole aega sellega tegeleda.

Miks Ford huvitav on? Esiteks on ettev?te teatavasti ts?kliline ehk siis t?usule j?rgneb m??n ja m??nale omakorda t?us. Peter Lynch kirjutab oma raamatus „One Up on a Wall Street“, kuidas tema karj??ri parim tehing oli Chrysleri aktsiate ostmine nende madalseisus. Kuigi paljud anal??tikud arvavad, et seekordne USA autot??stuse m??n on midagi enneolematut, ei olnud teistmoodi lood ka Chrysleri raskuste ajal. Fordi turuv??rtus on hetkel (aktsiahinna 7,63 juures) 14,22 miljardit USD. Samas maksab firma 5,3 % dividendi ja ettev?tte l?bim??k ehk k?ive on enam kui 177 miljardit USD. V?rdluseks – Toyota (TM) turuv??rtus on 187 miljardit ja k?ive oli 170,5 miljardit.

Miks siis Ford nii odav on, k?sis Maria. Vastuseks on P?hja-Ameerika, kus Ford teenib juba mitmendat aastat kahjumit. Lisaks on firmal suured v?lakohustused endiste t??tajate ees. Kuid Fordi aruandeid vaadates ei ole asi siiski traagiline, sest firmal on 31,5 miljardi eest raha ja endiselt ollakse jooksvas kasumis.

Miks ma arvan, et Ford on hea investeering? Esiteks kindlasti dividendide p?rast. 5,3 % dividenditulu on piisavalt k?rge, et panna teatav piir aktsia hinnalangusele. Teiseks suur ruum aktsiahinna kasvuks – kui asjad paranevad, ei ole Fordi aktsial raske h?pata 100 % 14 dollari tasemele (see teeks firma turuv??rtuseks 30 miljardit dollarit). Toyota v??rtuse kahekordistumine teeks Toyotast juba ?he maailma suurima ettev?tte (praegu on maailma suurim firma ExxonMobil turuv??rtusega 374,5 miljardit dollarit. Elame-n?eme – Fordi puhul on v?imalus ka pankrot, kuid riski ja tulu suhe on siiski k??nlaid v??rt!

Apple'i aktsia kauples 2006. aasta aprillis 10 dollari juures (tegelikult oli aktsia hind 70 dollari juures, kuid seda splititi hiljem nii, et igast aktsiast sai seitse uut aktsiat – kui Sa ei tea, mis t?hendab aktsiate split, siis vaata Google'ist j?rele!). Veidi enam kui 10 aastat hiljem on aktsia hind 110 dollari juures ehk rohkem kui k?mnekordistunud. Vahepeal oleks Mariale iga aktsia kohta laekunud ka enam kui kuus dollarit dividendi. Investeeritud tuhandest dollarist oleks k?mme aastat hiljem saanud enam kui 11 000 dollarit. Apple'st oli saanud ExxonMobili asemel uus maailma suurim noteeritud ettev?te.

Kuidas l?ks aga meie armsal Fordil? Ostsime aktsiad hinnaga 7,64 dollarit aktsia kohta ning k?mme aastat hiljem on aktsia hind 12 dollarit. Vahepeal on dividendidena laekunud veidi ?le kahe dollari. Seega kehvem kui Apple, aga mitte katastroofiline. Meie tegelik kogemus kujunes aga sootuks erinevaks. Nimelt panin ma Fordi aktsiad aasta hiljem, 2007. aasta kevadel, majanduskriisi hirmus kaheksa dollarilise hinnaga uuesti m??ki. Kui teenustasud maha v?tta, siis j?i Maria tehinguga enam-v?hem nulli. L?hiajaliselt tundsin ennast v?ga targalt, sest 2008. aasta novembris kukkus Fordi aktsia isegi l?bi ?he dollari taseme, dividendide maksmine l?petati ja ?hus oli reaalne v?imalus pankrotiks. Iroonia tipuks kadus see raha aga hoopis Apple'i kaukasse, sest Fordi aktsiate m??gist saadud raha eest ostis Maria endale ?unafirma s?learvuti!