Esimene börsikrahh ja tänased investeeringud

Ostsin ja m??sin aktsiaid r??msalt edasi ja kuna 2006.–2007. aastal olid aktsiaturud ?ldiselt t?usvad, siis teenisin reeglina ka kasumit. 2007. aasta l?puks oli minu ettev?tte aktsiaportfelli v??rtus napilt rohkem kui 600 000 krooni (umbes 38 000 eurot). Veidi ?le 200 000 krooni sellest oli teenitud kasum (see p?rines eelk?ige tehingutest Olympicu, Olvi ja Saku aktsiatega) ja ?lej??nud minu enda s??stud suvistest raamatum??mistest. Olin ise tuleviku suhtes ?sna pessimistlikult meelestatud juba 2007. aasta veebruarist ja tsiteerisin blogis oma uurimist??d eelmisest krahhist aastast 1997. K?mme aastat oli m??das ja ?hus olid k?llaltki sarnased m?rgid. Veidi hiljem, 2007. aasta 8. veebruaril kirjutasin blogis:

Olge valvel, ta tuleb talvel

T?na siis oli Tallinna B?rsil kolmas must neljap?ev… Hetkel ehk ainukesena kannataks ostmist Norma aktsia, mis hoolimata headest tulemustest alla l??di. Olympicu v?i ehitusfirmade omanikuna paneksin ma aga k?ll hetkel aktsiad m??ki.

P.S. K?ikidele, kel n?pud s?gelevad – ?ra kunagi puutu langevat nuga!

Olin tagantj?rele tarkusena oma ajastuses p?ris t?pne. Tallinna b?rsiindeksi v??rtus oli sellel p?eval (8. veebruar 2007) 1042,95 punkti. Sealt alates hakkas vaikselt pihta b?rsilangus, mis muudkui aga kiirenes. Kaks aastat hiljem, 8. veebruaril 2009 oli b?rsiindeksi v??rtus 292,85 punkti. Enam kui 70 % investorite varast oli haihtunud!

Oleks muidugi olnud ideaalne, kui oleksin suutnud need kaks aastat raha kontol hoida ja p?hjas suure hooga ostma hakata. Reaalne elu kahjuks siiski nii ei k?i. Igas ajahetkes tunduvad mingid aktsiad soodsamad kui teised ja kes turgudest p?ris eemale astub, see reeglina ei tule sinna ka ?igel ajal tagasi.

Praktikas m??sin 2007. aasta jooksul oma riskantsemad aktsiad ja paigutasin ligi 70 % oma rahast enda meelest kolme k?ige tugevama bilansiga ja turvalisemasse ettev?ttesse (Norma, Eesti Telekom ja TEO). K?ik olid head pikaajalised dividendiinvesteeringud, mis t?naseks kahjuks suures osas b?rsilt v?lja ostetud. Seega tundsin ennast 2008. aasta b?rsikrahhi esimeses faasis p?ris h?sti, augustiks oli minu portfell k?ll jooksvalt 7 %-ga miinustes, aga mind see ei morjendanud. Noolisin neid samu „igavaid“ dividendifirmasid, et neid odavamalt juurde osta.

2008. aasta novembriks oli aga olukord selline, et isegi minu kindlad dividendifirmad olid t?iega punases. Kogu portfelli peale oli miinust kokku ?le 30 protsendi ja n?iteks Norma positsioon oli enam kui 100 000 krooni miinuses. Hakkasin murelikuks muutuma. Vahepeal turg ka veidi kosus, kuid siis langus j?tkus. Selle k?ige k?igus avastasin ma endas hoopis uued emotsioonid, mis t?usva ja stabiilse aktsiaturu korral s?gaval peidus olid olnud. Tegemist oli minu investorikarj??ri esimese t?sise langusperioodiga, milles ma ise reaalse rahaga osalesin (1998. aasta kriis oli minu jaoks puhtalt teoreetiline, ise ma siis veel b?rsile ei investeerinud). ?ha sagedamini tabasin ennast m?ttelt, et ehk olen ma aktsiate madalamalt juurde ostmisega teinud t?sise vea. V?i mis saab siis, kui ettev?tted pankrotti l?hevad. J?rjest t?sisemalt hakkas mind n?rima ka m?te, et ehk olen ma ennast lihtsalt lollitanud ja kogu mu investorikarj??r l?pebki suure krahhiga.

K?ige markantsema n?itena on mul senini meeles olukord 2009. m?rtsi algusest, kui tunneli l?pus oli kustunud ka viimane valgus (tagantj?rele tarkusena j?i see ka kriisi madalaimaks punktiks!). Olin Tartus oma vanematel k?las ja televiisoris n?itas mingit t?sielusaadet kasiinos?ltlastest. ?ks noormees r??kis pisaratega v?ideldes, kuidas ta oli kasiinos kaotanud enam kui 100 000 krooni. Mu vanemad ahhetasid ja ka ma ise imestasin, kuidas k?ll keegi saab nii loll ja vastutustundetu olla. P?rast saate l?ppu l?ksin oma tuppa ja logisin sisse oma ettev?tte pangakontole. Vaadates oma punastes toonides aktsiapositsioone tabas mind korraga kohutav ?ratundmine – mis siis, kui tegelikult pole ma mingi investor, vaid samuti lihtlabane kasiinos?ltlane???

Erinevalt n?idatud noormehest olin ma aga maha m?nginud enam kui 500 000 krooni – Norma ?ksinda oli juba enam kui 161 000 krooni miinuses. Kokku oli minu aktsiaportfell rohkem kui 41 protsenti miinuses ja nii m?nedki positsioonid olid kaotanud ligi 70 protsenti algv??rtusest (n?iteks Deutsche Bank ja Swedbank). Proovisin ette kujutada, mida mu vanemad mulle ?tleksid, kui l?heksin ja tunnistaksin neile, et olen aastaga kaotanud b?rsil rohkem kui ?kski kasiinos?ltlane… See oli ka ainuke kord, kui ma reaalselt m?tlesin, et ehk peaks k?ik aktsiad m??ki panema ja selle hulluse ?ra l?petama. K?ige tipuks olin ma LHV-lt investeerimiseks laenanud juba enam kui 200 000 krooni ka aktsiate tagatisel v?imendusena, sest „ega odavamaks need aktsiad ju enam minna ei saa…“

?nneks oli reede ?htu, turg oli suletud ja nii j?id seekord aktsiad suurimas madalseisus m??mata ja minu investorikarj??r traagilise l?puta. Veetsin n?dalavahetuse Norma ja TEO bilansi „s?vauuringuga“ (need positsioonid moodustasid vastavalt 36 ja 33 protsenti minu investeeringutest) ja suutsin ennast veenda, et palju hullemaks asjad t?esti enam minna ei saa. Ja kuigi esmasp?eval langes portfell veelgi, tegid m?ned aktsiad l?bi ka v?ikese ralli. Olin oma madalaimast punktist l?bi saanud ja vastu pidanud!

Kokkuv?ttes v?ib ?elda, et oma miinuses positsioone ma m??ki ei pannud ja aastaga kerkis minu aktsiaportfell justkui p?rmi peal – 2010. aasta m?rtsi alguses (ehk siis aasta p?rast minu „appi-olen-b?rsis?ltlane!“momenti) oli enam kui poole miljoni kroonisest kahjumist saanud rohkem kui 750 000 kroonine kasum! Ja minu kallis Norma oli enam kui 230 000 krooniga plussis!

?eldakse, et b?rsilanguse p?hi saabub siis, kui isegi k?ige tugevamad murduvad ja on valmis m??ma. Nii et v?in edaspidi kasutada ennast hea indikaatorina – kui olen valmis oma investorikarj??ri l?petama ja r?tiku nurka viskama, on aeg minna all-in!

Tagantj?rele vaadates olid julged investeeringud (mis tegelikult olid siiski tehtud kaalutletult ja konservatiivselt) 2009. aastal vundamendiks, mis aitas j?rgnevatel aastatel aktsiaportfellil korralikult kosuda. Nii teenisin ma 2010. aastal oma esimese „b?rsimiljoni“, realiseerides kasumeid kokku enam kui 64 000 euro ehk miljoni krooni eest. 2010. aasta l?puks oli minu ettev?tte aktsiaportfell v??rt juba enam kui 1,7 miljonit krooni (ligi 110 000 eurot). Lisaks olin teenitud raha eest ostnud kaks esimest investeerimiskorterit. Olin oma ettev?tte aastaaruandes 2010. aasta v?tnud kokku j?rgmiselt:

2010. aasta oli O? M??giguru jaoks viies tegevusaasta. Firma tegutseb investeerimise valdkonnas, investeerides eelk?ige dividende maksvatesse v??rtpaberitesse. Lisaks investeerimisele korraldatakse seminare ja pakutakse m??giteenust. Sarnaselt 2009. aastale on aktsiaturgudel j?tkunud kiire taastumine. T?nu sellele on ka ettev?tte investeerimisportfelli v??rtus j?udsalt kasvanud ja saavutanud rekordtaseme.

Ettev?tte ?heks eesm?rgiks on saavutada v?imalikult suur dividenditootlus investeeringutelt. Kuna b?rsilt on lahkunud mitmed dividendimaksjad (eelk?ige Eesti Telekom ja Norma), siis j?i 2010. aasta dividenditootlus veidi 2009. aasta tootlusele alla. Samas tegime aga mitmed kasulikud tehingud p?ris suurte mahtudega, mis aitas ?ldtootluse viia uue rekordini.

Ettev?te maksis 2010. aastal tagasi talle omaniku poolt antud laenud ja laenas raha ka eraisikutele. J?tkuvalt kasutasime investeeringute finantseerimiseks ka maakleri poolt pakutavat v?imendust, maandades sellega USA dollari riski (bilansis on see kajastatud l?hiajalise laenuna). 2010. aasta l?pus oli firma positsioon USA dollari suhtes rekordiliselt l?hike (-64 899 USD). Kokku teenis firma 2010. aasta jooksul investeeringutelt tulu 1 720 292 krooni ehk portfelli aastatootluseks kujunes 178 %.

Investeeringute ?levaade 2010

Firma investeerimisp?him?tted v?ib v?tta kokku j?rgmiselt:

1. Eelistada suuremaid dividendimaksjaid v?iksematele.

2. Eelistada v?lavabasid ettev?tteid v?lgades ettev?tetele.

3. Eelistada odavamaid hindasid kallimatele, hindade kukkumisel suurendada positsiooni.

4. Keskenduda ebalikviidsematele turgudele ja v??rtpaberitele, kasutades ?ra enda eeliseid.

5. Hajutada riski pankrotiohtlikes firmades, kontsentreerides samas investeeringuid turvalistesse firmadesse.

6. Proovida investeerida nii, et iga stsenaariumi puhul oleks tulem positiivne (win-win).

7. Vajadusel kasutada v?imendust, kuid ainult turvaliste aktsiate ostmiseks.

Lisaks nendele ?ldistele p?him?tetele ?ritab ettev?te kasutada ?ra v?imendust, et maandada valuutariski. 2010. aastal oli peamiseks v?imendusallikaks USA dollar, mida ettev?te laenas oma maaklerilt 7,75 % aastase intressiga.

Ettev?tte 2010. aasta investeerimistulemust m?jutas positiivselt kolm suuremat tehingut. Esiteks toimus 2010. aasta alguses Norma ?lev?tmine Autolivi poolt. Teenisime sellelt 241 600 krooni, kuid kaotasime samas ?he portfelli stabiilseima dividendimaksja. Teiseks ja kolmandaks alustasime investeeringuid jaanuari alguses L?ti b?rsile – valisime investeerimiseks SAF Tehnika ja Olainfarmi aktsiad. M?lemad firmad olid m??naperioodist ?le saamas, tugevalt ekspordile suunatud ja tugeva bilansiga. Eriti allahinnatud oli SAF Tehnika aktsia – firma kauples alla sularahapositsiooni v??rtuse! Aasta jooksul teenisime SAF Tehnika aktsiatelt 694 300 krooni ja Olainfarmi positsioonilt 215 200 krooni.

Et dividendifirmade arv b?rsil on kahanenud (lahkunud on nii Eesti Telekom kui ka Norma), siis j?i aasta dividenditootlus allapoole ootusi. Kokku laekus dividende 84 550 krooni (dividenditootluseks kujunes 4,95 %), mis on veidi v?hem kui eelmisel aastal (85 760 krooni). Selle peamiseks p?hjuseks on Norma b?rsilt v?ljaost (saamata j?i 30 000 krooni dividende) ja ka Eesti Telekomi lahkumine (10 000 krooni dividende j?i saamata). ?llatuslikult oli suurimaks dividendimaksjaks hoopiski SAF Tehnika, mis maksis kokku 35 500 krooni dividende ehk siis enam kui 40 % kogu dividendide saagist. Teisele kohale j?i TEO 22,600 krooniga ja kolmas oli j?llegi ?llatuslikult Merko, mis maksis dividende 18 700 krooni. Lisaks SAF-ile lisasime dividendifirmade hulka Tallinna Vee aktsiad. Senini olime seda firmat v?ltinud regulatsioonide hirmus – see kartus osutus ka reaalsuseks, sest Tallinna Vesi oli 2010. aastal Tallinna b?rsil suurim kukkuja. Plaanitult sisenesime positsiooni osade kaupa ja alles p?rast 2010. aasta dividendimakset ja suuremat langust. 2010. aasta l?pu seisuga on Tallinna Vee positsioon 7 % plussis ja ootame positsioonilt 2011. aasta kevadel ca 10 % dividenditootlust.

Aasta jooksul realiseerisime positsioonid Deutche Bankis ja J?rvevanas ja tegime l?hiajalise tehingu 3x v?imendusega finantssektori langusele panustava FAZ-iga (v?ga ?nnestunud ajastusega). Samuti realiseerisime 2/3 h?beda positsioonist, et v?tta p?rast kiiret hinnat?usu kasumit.

Lisaks aktsiaportfellile on ettev?te raha paigutanud ka kinnisvaraga tagatud laenudesse 610 000 krooni ulatuses.

Investeerimisplaan 2011. aastaks

Ettev?tte eesm?rgiks on suurendada dividendiaktsiate osakaalu kuni 50 % kogu portfellist (2010. aasta l?pu seisuga 37 %). Eelk?ige oleme valmis suurendama SAF Tehnika osakaalu, kuna peame seda Baltikumi ?heks allahinnatumaks aktsiaks ja vahepeal ?nnestus ca 25 % osalusest realiseerida t?nastest hindadest oluliselt k?rgemal tasemel (~3,5 LVL tasemel). Samuti oleme n?us suurendama veelgi Tallinn Vee positsiooni, kui turg selleks peaks h?id v?imalusi pakkuma. Oleme veidi v?hendamas TEO positsiooni, kuna aktsia on tulemustest ette liikunud (samas s?ilib v?imalus, et Telia teeb v?ljaostu pakkumise).

Tore on tagantj?rele lugeda, et ma ennast „meietasin“. Ilmselt oli siin oma m?ju hiljuti loetud Warren Buffetti kirjadel Berkshire'i aktsion?ridele. 2011. aastal j?tkasin spekuleerimist eelk?ige Baltikumi b?rsidel ja v?tsin suurimaid kasumeid Olainfarmist, Merko Ehitusest ja SAF Tehnikast.

2012. aasta alguses hakkasin ma esimest korda m?tlema oma varade osas veidi strateegilisemalt. Senini olin ma dividende kogunud ettev?tte kontole, sest investeerisin kogu teenitud passiivse tulu aktsiatesse tagasi. 2012. aasta alguses hakkasin aga esimest korda m?tlema, et tegelikult oleks hea m?te tekitada mingi passiivne sissetulek ka eraisikule, et nii katta ?ra oma igap?evased elamiskulud ja teha seda maksuefektiivselt.

M?eldud, tehtud. Otsustasin oma eraisiku portfelli ?les ehitada eelk?ige Tallinna Vee aktsiast. Esimesed ostud tegin 2012. aasta jaanuari l?pus hinnaga 6,35 eurot ja ostsin kogu v?imaliku vaba raha eest aktsiaid j?rgem??da kokku kuni 2013. aasta oktoobrini. Laenasin raha veel sugulasteltki juurde ja kasutasin LHV poolt pakutavat v?imendust. Seda siiski m??dukas ulatuses ning lisatagatiseks oli mul ettev?tte aktsiaportfell. Lisaks reinvesteerisin ka k?ik kevadeti laekunud dividendid.

Viimased aktsiad ostsin hinnaga 10,9 eurot. Kokku oli mul selleks ajaks kogunenud 28 000 aktsiat ja olin sellega j?udnud ettev?tte 50 suurima osaniku hulka. Panin mingi portsu aktsiaid 12–13 eurose hinna juures m??ki ja kauplesin veidi, kuid l?puks otsustasin mitte ?ritada ostu-m??giga kasumit tekitada, vaid omada t?kikest sellest ettev?ttest pikaajaliselt ja koguda dividende. 2016. aasta suveks oli mulle Tallinna Vee poolt kokku laekunud enam kui 90 000 eurot dividende. See tulu on olnud minu jaoks tulumaksuvaba, sest sellelt on tulumaksu juba tasunud Tallinna Vesi.

Lisaks Tallinna Veele ostsin v?iksemas koguses ka Harju Elektri, Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehituse aktsiaid. Hiljem panin ma Kaubamaja ja Harju Elektri siiski m??ki ja investeerisin saadud raha taaskord Tallinna Vee aktsiasse. 2016. aasta novembrikuu seisuga on mul aga eraisiku portfellis lisaks Tallinna Veele ka Merko Ehituse, Olympic Entertainment Groupi ja taaskord ka Tallinna Kaubamaja aktsiad (k?ll siiski oluliselt v?iksemas mahus).

V?liskonto avamine

2015. aasta hilissuvel otsustasin lisaks LHV-le avada endale eraisikukonto ka maailma ?hes juhtivas maaklerfirmas Interactive Brokers. Minu jaoks oli IB valikul kolm olulist p?hjust, mis t?htsuse j?rjekorras oleksid:

• odavamad teenustasud;

• odavam v?imenduslaenu intress;

• varade asukoht Eestist v?ljas ja mitte-Eesti ettev?te.

Alustame teenustasudest. IB kontol on ostu v?i m??gitehingu teenustasu 1 dollar (t?psemalt k?ll 0,005 dollarit aktsia kohta, minimaalselt 1 dollar. Ehk kui osta kuni 200 aktsiat korraga, on teenustasu 1 dollar). LHV-s maksin tavap?raselt oma tehingute eest 30–40 dollarit (tehingu suurus 6000–8000 dollarit). N?iteks ostsin 50 Berkshire Hathaway B-aktsiat hinnaga 142 dollarit t?kk. LHV-s oli ostu teenustasu 36,29 dollarit, IB-s 1 dollar. Vahe on p?ris suur! IB-l puudub konto hooldustasu, kui tehingutasud on kalendrikuus kokku v?hemalt 10 dollarit (ehk siis kui ?htegi tehingut kuus ei tee, v?etakse ikkagi 10 dollarit arvelt maha). LHV-s maksin haldustasu oma 45 000-dollarilise v?lisportfelli eest 7 eurot kuus (Balti v??rtpaberite hoidmine on tasuta). Kui portfelli v??rtus on ?le 100 000 dollari, siis kaob IB-s ka see 10-dollarine teenustasude miinimum. Ehk siis igal juhul tasub inimesel, kes teeb v?hemalt ?he tehingu iga paari kuu tagant, eelistada tasude m?ttes IB-d. Tasusid on v?imalik veegi v?hendada, kui valida konto seadistuse alt teenustasude struktuuriks „fixed

Данный текст является ознакомительным фрагментом.